2024-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq

Ukiut tamaasa Kalaallit Nunaat silaannarsuarmik mingutsitsineq pillugu FN-ip silaannaap pissusaa pillugu isumaqatigiissutaanut (FN’s Klima Konvention (UNFCCC)) nalunaaruteqartarpoq. FN-ip silaannaap pissusaa pillugu isumaqatigiissutaannut (UNFCC) nalunaarutigineqartartut tassaapput; nukissiuutinit atuinernit, suliffissuit atuinerinit, arrorsaatit, nunalerinernit, eqqakkanik suliaqarnernit il.il. silaannarsuarmik mingutsitsinerit. Drivhusgassit kudioxid (CO2), metan (CH4), lattergas (N2O) aamma drivhusgassit flouritallit suliffissuarnit pinngorartinneqartartut hydroflour-karboner HFC svovlhexaflourid-ilu SF6 nalunaarutigineqartarput.

 

Silaannarsuarmik mingutsitsinermik nalunaarsuutit ilaatigut Kalaallit Nunaata mingutsitsinermik annikillisaanissamut anguniagassatut isumaqatigiissutaanut malinnaanissamut atorneqartarput. Silaannarsuarmik drivhusgassimik mingutsitsinermut CO2 -mut sanillunneqarlutik naatsorsorneqartarput (CO2-ækvivalent), uani saqqummersitami mingutsitsinerit taakku CO2e-mik taaneqartassapput. Kalaallit Nunaata silaannarsuarmik drivhusgassinik mingutsitsinera UNFCCC-mut nalunaarutigineqarsimasoq tabel 1-imi takuneqarsinnaavoq.

 

Titartakkami 1-imi silaannarsuarmik drivhusgassinik mingutsitsineq, orpippassuit aamma nunat atorneqartut sunniutaat ilanngullugit takuneqarsinnaavoq. 2024-mi silaannarsuarmik mingutsitsinerit 646.256 CO2e-mik annertussuseqarpoq. 2023-mut sanilliullugu 0,8 pct.-inik annikinneruvoq 1990-imulli sanilliullugu 1,2 pct.-imik appasinnerulluni.

 

Titartagaq 1. Drivhusgassimik silaannarsuarmik mingutsitsinerit, UNFCCC-mut nalunaarutigineqartut

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Nukiussiuutinit silaannarsuarmik mingutsitsineq drivhusgassinik mingutsitsinermi annertunerpaajuvoq. 2024-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq ima isikkoqarpoq: 93,9 pct. nukissiuutinit, 2,5 pct. eqqagassalerinernit, 2,0 pct. suliffissuarni suliaqarnernit il.il., 1,4 pct. nunalerinermit aamma 0,2 pct. orpipassuarnit nunanillu atuinermit, titartagaq 2 takuuk.

 

Titartagaq 2. Drivhusgassinik silaannarsuarmik mingutsitsineq, mingutsitsinerit suminngaaneernerinut immikkoortillugit

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Drivhusgassit nalunaarutigineqarsimasut assigiinngitsunik atuuffeqarput. Kuldioxid (CO2) 94,1 pct.-iulluni 2024-mi annertunerpaamik mingutsitsisuuvoq. 2,3 pct.-imik annertussuseqarluni metan (CH4) tulliusoq, lattergas (N2O) 1,6 pct.-imik annertussuseqarluni pingajuuvoq, industrigassit (f-gasser) mingutsitsinerat 1,9 pct.-imik annertussuseqarpoq.  

 

Nukissiuutinik atuinermit CO2-mik mingutsitsinermut ikummatissanik atuineq pissutaanerpaavoq. Mentanimik aamma lattergasinik mingutsitsineq annerpaaq eqqagassalerinermeerpoq, metanimillu mingutsitsineq annerpaaq nunalerinermeertarluni.

 

Titartagaq 3. 2024-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq, drivhusgassinut immikkoortillugu

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Tabel 1. Drivhusgassimik mingutsitsineq tamakkerlugu

 

1990

2000

2005

2010

2020

2023

2024

 

                                                                              Ton CO2e                                                                            

Silaannarmik mingutsitsineq tamakkerlugu 1)

654.126

699.480

663.577

697.436

590.542

651.575

646.256

Atuinermit mingutsitsineq tunngavigalugu......

624.981

667.868

627.163

661.024

549.389

609.124

606.651

Nukissiorfiit aamma nukissiorneq

182.878

131.093

141.674

232.521

103.413

107.023

109.393

Nukissiuutinit atuineq tamakkerlugu .............

442.103

536.775

485.488

428.503

445.976

502.101

497.258

- Assartuineq/angallassineq ...................

87.944

111.375

81.804

77.897

89.174

114.284

122.207

- Suliffissuit ................................

26.527

48.793

67.102

52.147

45.727

69.895

55.724

- Niuernermik aamma kiffartuussinermik inuussutissarsiutit, angerlarsimaffiit il.il. ..........

327.632

376.607

336.583

298.458

311.075

317.922

319.326

Suliffissuarni mingutsitsineq.................

515

2.546

6.969

8.154

13.802

12.226

13.205

- Atortut arrortitsisartut .......................

515

562

1.284

898

746

691

729

- Suliarinninneq .............................

0

1.984

5.685

7.256

13.056

11.535

12.475

Nunalerinermi mingutsitsineq................

10.294

9.746

10.591

10.242

9.409

11.946

8.732

- Uumasut nerisaminnik arrortitsisarnerat ........

8.542

7.519

8.144

7.915

7.027

6.744

5.688

- Uumasuutinit naggorissaaneq.................

981

945

1.000

973

855

818

723

- Narsaatit .................................

770

1.282

1.446

1.354

1.527

4.385

2.321

Eqqagassat suliarinerinit mingutsitsineq......

18.080

18.743

18.164

16.992

16.610

17.022

16.355

- Eqqakkanik inissiineq .......................

5.097

5.830

5.687

5.493

5.305

5.294

5.293

- Ermup atukkap sinnera ......................

6.759

6.772

6.807

5.766

5.161

5.480

4.805

- Eqqakkat allat .............................

6.224

6.141

5.670

5.733

6.144

6.249

6.256

Orpippassuit nunaminertanillu allanik atuineq..

257

577

690

1.025

1.332

1.256

1.314

- Orpippassuit ..............................

46

15

3

12

-17

-29

-32

- Nunaminertanik atuineq .....................

211

562

687

1.013

1.349

1.285

1.346

Mingutsitsineq tamakkerlugu ”Orpipassuit nunaminertanillu atuineq” ilanngunnagu 2).....

653.869

698.903

662.886

696.412

589.210

650.318

644.942

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1

Malugiuk: Tabelimi takuneqarsinnaapput Kalaallit Nunaata drivhusgassimik mingutsitsinera aamma tigusinera apriilimi 2026-mi FN-imi Klima Konventionimut (UNFCCC)-mut nalunaarutigineqartut.

1)                   Silaannarsuarmik drivhusgassimik mingutsitsineq tamarmiusoq ”Skov og arealanvendelse”-mit suleqataaffigineqartoq, CO2-mik tigusineq silaannarsuarmik mingutsitsinerup akerlerivaa.

2)                   Silaannarsuarmik drivhusgassiunngitsumik mingutsitsineq tamarmiusoq ”Skov og arealanvendelse”-mit suleqataaffigineqartoq, taassuma ilaannaa silaannaap pissusaanik naatsorsuinermut ilanngunneqarpoq Kyotoprotokollimut ilaasumut.